Albert Einstein – Wikipedia
Njuškii siskáldâsân
Wikipedia:st
Taan artikkâlist teikâ ton uásist iä lah käldeeh.
Tun puávtáh išediđ Wikipedia lasseetmáin käldeid artikkâlân.
Albert Einstein
Persovntiäđuh
Šoddâm
njuhčâmáánu 14. peeivi
1879
Ulm
Saksa kiäisárkodde
Jáámmám
cuáŋuimáánu 18. peeivi
1955
(76-ihásâžžân)
Princeton
New Jersey
Ovtâstum staatah
Aalmugjeessânvuotâ
Saksa
1879
1896
1914
1933
Sveicci
1901
1955
Nuorttâriijkâ-Uŋgar
1911
1912
Ovtâstum staatah
1940
1955
Škovliittâs já karrieer
Tuđhos
Eidgenössische Technische Hochschule Zürich
Náguspargo stivrejeijee(h)
Alfred Kleiner, Heinrich Burkhardt já Heinrich Friedrich Weber
Máttáátteijee(h)
Heinrich Friedrich Weber
Uáppee(h)
Ernst Straus
Tutkâmušsyergi
fyysiik
Tobdos pargoh
Eromâš koskâlâšvuođâvuotâteoria
Almolâš koskâlâšvuođâteoria
Brown joto
Čuovâšleđgâlâš almoon
EPR-paradoks
Kosmologisâš staađâ
Puoh teoria
Einstein summedemnjuolgâdus
Palhâšumeh
Nobel-fyysiikpalhâšume
Copley-miitaal
Max Planck -miitaal
Franklin-miitaal
Albert Einstein
14. njuhčâmáánu
1879
Ulm
Saksa kiäisárkodde
18. cuáŋuimáánu
1955
Princeton
New Jersey
Ovtâstum staatah
) lâi saksajuudalâš
teoreetlâš fysikkár
. Suu tobdosumos pargo lâi
tiädduvyeimi
kovvejeijee
koskâvuođâlâšvuotâteoria
. Sun vaiguttij meid ennuv
kvanttâmekaniik
sehe
kosmologia
ovdánmân, já suu aneh ohtân
1900-lovo
merhâšitteemusâin fysikkárijn. Einstein finnij ive 1921
Nobel-fyysiikpalhâšume
čuovâšleđgâlâš almoon
čielgiimist já
aatoom
eksistens tuođâštmist
Brown jođo
vievâst.
Eellim
mute
mute käldee
Albert Einstein šoodâi Maadâ-
Saksaast
Ulm kaavpugist čujottâsâst Bahnhofstraße B 135 njuhčâmáánu 14. peeivi 1879. Peerâ varrij
Münchenân
, ko Einstein lâi oovtâihásâš. Párnážin Einstein makkui eenâb jiečânis, já sust lijjii kuásnii korrâ suttotoppiittuvah. Sun meid máttái sárnuđ eskin kuulmâihásâžžân. Einstein algâttij ive 1885 škoovlâ katolilâš aalmugškoovlâst Peterschulest, ko eres škoovlah iä lamaš. Sun finnij juudalâš šoddâdem, mut luándutiettui tiet sun viärádui oskolduvâst, ijge sust ovdâmerkkân lamaš
bar-mitsva
Einstein sirdâšui ive
1888
München Luitpold-lyseon. Sun ij lijkkum škoovlâ oppâvuáváámân, ko kielah máttááttuvvojii ennuv eenâb ko ovdâmerkkân
matematiik
fyysiik
já
eennâmtiätu
. Einstein máttáátteijee lâi tulkkâm suu munejurduid eres amnâsáid já eeđâi sunjin pegâlmâs saanijd: "Tust ij kuássin šoodâ mihheen" já avžuuttij Einstein vyelgiđ meddâl škoovlâst. Einstein lâi siämmáá uáivilist já iäránij škoovlâst, ko lâi finnim tuođâštâs matematiik mättiimist. Iäránem maŋa sun oopâi ive verdi Sveeicist
Aarau
kantonškoovlâst.
Ive
1896
Einstein algâttij
Zürich
teknisâš ollâškoovlâst, kost sun teeivâi suu puáttee káálgu
Mileva Marić
. Škoovlâst máttááttáin pegâlmâs matematiik máttáátteijeekyevtis: Adolf Hurwitz já Hermann Minkowski. Einstein ij lamaš motivistum matematiik oppâmist, ko sun juurdij, ete fysikkár ij taarbâš matematiikâst ko vuáđutiäđuid. Sun ij finnim totkos loppâiskosist nuuvt puorijd árvusaanijd ko ovdil, mut sun finnij kuittâg-uv diplom.
Škoovlâ maŋa sun finnij pargo
Bern
patenttoimâttuvvâst. Ovdil pargo sun lâi lamaš uánihis ääigi máttáátteijen já lâi almostittâm čalluu
kapillaaralmonist
. Pargosaajeest lâi stuorrâ ävkki Einsteinân já Mileva Marićân, ko Marić vuordij sunnuu vuossâmuu párnáá. Einstein já Marić näimilito ulguubeln šoddâm páárnáš hiäjusmitij sunnuu vanhimij kooskâid. Einstein eeči jaamij ive
1903
, mut sun lâi tuhhiittâm sunnuu näimilito ovdil tom. Einstein já Marić nubbe páárnáš Hans Albert šoodâi ive
1904
Patenttoimâttuv ääigi Einstein finnij valmâšin kulmâ stuorrâ pargo, moh puoh valmâštuvvojii ive
1905
. Pargoh lijjii
eromâš koskâvuođâlâšvuotâteoria
čuovâšleđgâlâš almoon
sehe
Brown joto
. Puoh pargoh finnejii eres fysikkárij huámmášume. Einstein pargo patenttoimâttuvvâst ij lamaš vaigâd já tondiet sust lâi äigi ovdediđ jieččân teoriaid já ive 1905 merhâšittee pargoi rähtim lâi máhđulâš.
Cuáŋuimáánu 30.
peeivi 1905 Einstein finnij valmâšin suu náguskirje
Zürich teknisâš ollâopâttuvvâst
Einstein finnij ive
1909
pargo
Zürich ollâopâttuv
professorin. Pargo lâi hárjánmettum Einsteinân lussâd, mut ollâopâttuv uáppeeh lijkkojii sunjin ennuv, ko sun maatij čielgiđ aašijd iberdettee vuovvijn. Ive
1910
šoodâi Einstein kuálmád páárnáš Eduard. Ive
1911
Einstein varrij perruinis
Prahan
, kost sun finnij virge
uđđâivemáánu 11.
peeivi. Sun ij kuittâggin lijkkum Praha pirrâdâhân, mii lâi Saksa vuástásâš, já sun varrij maasâd Zürichân syeinimáánust
1912
Ive 1914 Einstein finnij povdim máttááttiđ
Berliinist
Vuosmuš maailmsuáti
aalgij
porgemáánu 1.
peeivi
1914
, mut Einstein paasij Berliinân, veik sun vuástálistij suáđi. Sun meid seervâi pasifistlâš siärván.
Einstein finnij
almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria
valmâšin
skammâmáánu 25.
peeivi
1915
. Ive
1919
piäiváásiävŋánem
toovâi máhđulâžžân Einstein teoria miäldásâš
Piäiváá
alda tábáhtuvvee čuovâ suuijâm keččâlem. Teoria čaittâšui tuottân, mii tovâttij stuorrâ tuuškâ já Einstein finnij maailmvijđosávt ennuv huámmášume.
1920-lovvoost Einstein mađhâšij ennuv. Sun eelij ovdâmerkkân
Ovtâstum staatâin
Japanist
Maadâ-Amerikist
sehe maaŋgâin
Euroop
enâmijn. Skammâmáánust 1922 Einstein kuulâi, ete sun lâi finnim
Nobel-fyysiikpalhâšume
. Einsteinân lâi irâttum finniđ palhâšume jo kuhháá, mut eskin almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria visásmittem adelij sunjin korrâ iävtukkâsvuođâ. Palhâšume adeluvvojii loppâloopâst
čuovâšleđgâlâš almoon
čielgiimist ijge koskâvuođâlâšvuotâteoriast, ko koskâvuođâlâšvuotâ ij lamaš hutkos, nuuvt ko tot lâi
Alfred Nobel
testamentist miäruštâllum. Sun vuástávaaldij palhâšume
Tukholmast
syeinimáánust 1923.
1930-lovo aalgâst Einstein poolâi
natsij
stuimij tiet, ete Saksaast lii šoddâmin diktatuur já meddâlvarrim ličij velttimettum. Sun mađhâšij 1930-lovo aalgâst ennuv Ovtâstum staatâin já ko
Adolf Hitler
pajanij vááldán
uđđâivemáánu 30.
peeivi
1933
, te sun ij innig tuostâm maccâđ Saaksan. Einstein mađhâšij siämmáá ive maasâd Euroopân já luovâttij
Brysselist
Saksa paasâs páihálâš Saksa ovdâstâsân. Sun meid iäránij Preussi akatemiast sehe saksalâš tieđâseervijn. Einstein Saksa ruuđah tuáhánváldojii já
Sturmabteilung
rievvij suu táálu
Berliinist
. Einstein varrij Ovtâstum staatáid
New Jersey
Princetonân
, kuus
Abraham Flexner
lâi vuáđudâm instituut tiettei tutkâmpargo várás.
Nube maailmsuáđi
ääigi Einstein tooimâi raavâadeleijen pávkkánâskoččâmušâin. Ko sun kuulâi, ete Ovtâstum staatâin lijjii aatoompoomih, te sun čaalij president
Franklin D. Rooseveltân
reeivâ, mast sun almottij huolâs tuššâdeijee viärjui máhđulii kevttimist. Roosevelt kiergânij kuittâg-uv jäämmiđ ovdil reeivâ puáttim. Suáđi maŋa almostui
Smyth raapoort
, mast lâi čielgejum aatoompoomi ovdedem. Raportist lâi mainâstum meid Einstein reivâ, mon keežild sun ij innig puáhtám leđe iärust aatoompoomin kyeskee savâstâlmist. Ko Einstein ooinij aatoompoomi vaikuttâsâid
Hiroshimast
, te sun aalgij piäluštiđ viärjuinuollâm. Veik Einstein tuubdâi stuorrâ sujâlâšvuođâ aatoompoomij tiet, sun ij kuássin tuommim toi kiävtu.
Einstein toolâi
New Yorkst
juovlâmáánu 10.
peeivi 1945 sárnum, mast sun kieđâvušâi tiettei ovdâsvástádâs já sujâlâšvuođâ tobdo já mainâstij jieijâs uásist aatoompoomi oovdedmist. Sun vaađâi taan tiileest ruokis tooimâid já jurdâččemvuovij muttem. Einstein tooimâi muáddi ive seervist, mii irâttij čielgiđ politikkáráid já eres ulmuid aatoompoomi vaarâid.
Einsteinân fallui
Israel
president virge
skammâmáánu
16. peeivi
1952
, mut Einstein ij váldám tom vuástá, veik sun oonij faallâm stuorrâ kunnen.
Tuáhtáreh kavnâttii ive
1950
, ete Einsteinist lâi válduváimusuonâ vijđánem. Ton maŋa sun tieđij, ete sun jámáččij forgâ. Sun vuáláčaalij testamentis
njuhčâmáánu 18.
peeivi
1950
. Testamentist meridui, ete Einstein kietâčalluuh monâččii
Jerusalem
juuvdálâš ollâopâttâhân.
Cuáŋuimáánu 11.
peeivi
1955
sun vuáláčaalij áánnum
kištoriäidudem
vuástá.
Muáddi peeivi maŋeláá sust algii korrâ pohčâseh já tuáhtár epidij, ete vijđánem lâi álgám kulgâđ. Sun kaartâi pyecceeviäsun, kost tile puáránij mottoom verd, já sun valmâštâlškuođij radiosárnum, mii ij kuássin šoddâm valmâšin. Einstein jaamij
cuáŋuimáánu 18.
peeivi tijme 1.15 ton maŋa, ko lâi ettâm muáddi sääni saksakielân, maid hoittájeijee ij iberdâm.
Thomas Harvey raahtij Einsteinân rumâšlehâstuv, mast jäämmimsuijân visásmui válduváimusuonâ vijđánem ráigánem. Harvey meddâlistij Einstein vuoiŋâšijd já vuárhui taid tutkâmkiävtun. Einstein rummâš puáldimhävdidii iđedist neelji äigi
Trentonist
siämmáá peeivi, já kuunâid levâttii suu tuáivu mield tubdâmettum sajan.
Fáádást eres soojijn
mute
mute käldee
Wikimedia Commonsist
láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást
Albert Einstein
Käldeeh
mute
mute käldee
Viežžum saajeest "
Luokah
Almai
Ive 1879 šoddâmeh
Ive 1955 jämimeh
Saksaliih fysikkáreh
Čiehhum luokka:
Artikkâleh, main iä lah käldeeh
Albert Einstein
Lasseet fáádá