Bel'gii
alam
.:
België
franc.
Belgique
saks
.:
Belgien
), täuz' oficialine nimi —
Bel'gijan Kunigahuz
alam
.:
Koninkrijk België
[ˈkoːnɪŋkˌrɛik ˈbɛlɣijə],
franc.
Royaume de Belgique
[ʁwa.jom də bɛl.ʒik],
saks
.:
Königreich Belgien
[ˈkøːnɪçˌʁaɪ̯ç ˈbɛlɡi̯ən]), om valdkund
Evropan
päivlaskmas,
Pohjoižmeren
randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om
Brüssel'
Vspäi 1949 om
PAKO:n
ühtnii (alusenpanijaks). Vspäi 1957 om
EÜ:n
ühtnijan (mugažo ühteks alusenpanijoišpäi).
Vn 1830 4. päiväl redukud Bel'gii tedištoiti ičeze ripmatomudes
Alamaišpäi
Valdkundan Konstitucii
om vahvištadud vl 1831, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke, ned oliba paksud vspäi 1980.
Bel'gijan topografine kart (2010)
Bel'gijal om mavaldkundröunoid
Alamaidenke
pohjoižes (röunan piduz — 478 km),
Germanijanke
päivnouzmas (133 km),
Lüksemburganke
suvipäivnouzmas (130 km),
Francijanke
suves da päivlaskmas (556 km). Ühthine röunoiden piduz — 1297 km. Valdkundan lodehližed randad lainištab
Pohjoižmeri
, sen randan pird — 66 km. Ühthine pind — 30 528 km².
Kaik koume londuselišt rajonad om valdkundas:
Ardennad
suvipäivnouzmas, keskuzülüz 100..200 m ü.m.t., mererandaline tazangišt pol'deroidenke, siš om tarhoid kaks' metrad alemb meren tazopindad. Kaikiš korktemb čokkoim om Ardenniden
Botranž
-mägi 694 m ü.m.t.
Vozne vedhuz om 20,8 km³, ottas kävutamižhe koumandest (2005). Järved oma ratud tobjimalaz. Znamasižed joged oma
Maas
Šel'd
, lanktas merhe Alamaiden territorijal.
Klimat om
ven
valdmeren. Tal'v om vihmoikaz, hala i lumi oleskeldas harvoin. Keza om viluhk vihmoidenke.
Londuseližed varad oma
sauvondmaterialad
karbonatad
letked
, väghine
mahuz
Bel'gijan federaline parlament
Brüsseliš
vl 2001
Ohjandusen form om parlamentine
konstitucine monarhii
. Bel'gii om federativižeks valdkundaks vspäi 1980, kaks'jäine federacii. Nece znamoičeb, miše ičeohjastuz om kahten parametran mödhe — regionil (koume) da kel'kundoil (koume) — üks'-se valdkundan territorijal.
Valdkundan pämez' om
Filipp I
-kunigaz (vspäi 2013). Monarh vahvištab päministrad (
franc.
Premier ministre de Belgique
alam
.:
Eerste minister van België
saks
.:
Premierminister von Belgien
), toižid ministrid i sudijoid radnikusile, voib pästta parlamentad radmaspäi. Ohjastusen ministriden pol' om Flandrijan (alamankel'žes) kel'kundaspäi i pol' francijankel'žes kel'kundaspäi.
Federaline parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (
alam
.:
Senaat
franc.
le Sénat
saks
.:
der Senat
) 60 ühtnijanke (50 kel'kundoišpäi i valitud senatorad todas völ kümned). Alakodi om Ezitajiden Kodi (
alam
.:
Kamer van Volksvertegenwoordigers
franc.
la Chambre des Représentants
saks
.:
die Abgeordnetenkammer
), kaik rahvaz valičeb sen 150 deputatad videks vodeks.
Parlamentan Alakodin ühtnijoiden järgenduseližed federaližed valičendad oliba vn 2024 9. päiväl kezakud.
Bart de Vever
radab päministraks vn 2025 uhokun 3. päiväspäi. Edeližed päministrad oma
Aleksandr De Kro
(1. reduku 2020 — 3. uhoku 2025),
Sofi Vil'mes
(27. reduku 2019 — 1. reduku 2020),
Šarl' Mišel'
(11. reduku 2014 — 27. reduku 2019).
Bel'gijas elädas
bel'gijalaižed
. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 10,444,268 ristitud, vn 2018 heinkus — 11,570,762 ristitud
. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Kodikel':
alaman kel'
— koume videndest,
francijan kel'
— kaks' videndest,
saksan kel'
— vähemb mi 1
%.
Rahvahad (2012):
bel'gijalaižed
— 75,2
%,
italijalaižed
— 4,1
%,
marokolaižed
— 3,7
%,
francijalaižed
— 2,4
%,
turkad
— 2,0
%,
alamalaižed
— 2,0
%, toižed rahvahad — 10,6
%.
Uskondan mödhe (2009):
riman katolikad
— 50,0
%,
protestantad
da toižed
hristanuskojad
— 2,5
%,
islamanuskojad
— 5,0
%,
judaistad
— 0,4
%,
buddistad
— 0,3
%,
ateistad
— 9,2
%, religijatomad — 32,6
%.
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha):
Antverpen
Gent
Šarlerua
L'jež
. Vl 2013 kaik oli 71 lidnad valdkundas enamba mi 30 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 98,1
% (2020).
Bel'gijan ižanduz om korktas šingotadud elokaz postindustrialine. Om äi eksportan edheotandoid, valdkund rippub eksportan sal'hišpäi. Vl 2024 Bel'gijan nominaline kogosüdäiprodukt oli 655 mlrd. US$ ekvivalentas (22. sija mail'mas, US$55,536 ühtele hengele, 15. sija) vai 803 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (37. sija, US$68,079 ühtele hengele, 19. sija). Valdkundaline velg om korged (
KSP:n
98,6
% surtte vl 2019). Industrijan päsarakod oma avtoiden, tekstilin, metallan i himijan produktoiden tehmine. Ratas energijan koume nelländest kahtel atomelektrostancijal. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 0,7
%, tegimišt 22,1
%, holitišiden sfer 77,2
%. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2013: maižanduz 1,3
%, tegimišt 18,6
%, holitišiden sfer 80,1
%.
Vl 2009 Bel'gijan päeksport oli
himižen tegimišton
erazvuitte produkcii —
voižimad
glikozidad
polimerizacijan
produktad (läz 16
%),
zelläd
(11
%),
avtod
da niiden palad (8
%); toine eksport oli
sobad
(läz 4
%),
diamantad
(3
%),
raudan
da
teraraudan
lehtesed (2
%),
londuseline gaz
(1
%). Importan tavarad oma materialad torhudeks, mašiništ i kaluišt, transportine mašiništ, kivivoin ümbriradmižen produktad, himižed substancijad, diamantad torhudeks, zelläd, söndtavarad. Vl 2023 import ületi eksportad läz kümnendeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2017) oma
Saksanma
(Bel'gijan eksportan 16,6
% i importan 13,8
%),
Alamad
(eksportan 12,0
% i importan 17,3
%),
Francii
(eksportan 14,9
% i importan 9,5
%),
Sur' Britanii
(eksportan 8,4
% i importan 4,8
%),
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
(eksportan 4,8
% i importan 7,1
%),
Kitai
(importan 5,2
%),
Italii
(eksportan 4,9
%),
Irlandii
(importan 4,2
%).
Brüsselin
Kunigazline pert'kulu, kezaku 2017
Kunigahan rezidencii puištonke Brüsselin Laken-rajonas, sulaku 2009
Bel'gijan päministran rezidencii (
Le Lambermont
) vl 2005,
Rue de la Loi / Wetstraat
-ird («Käskusen ird»), Brüssel'
Päministran Kancelärii (Federaližen ohjastusen sijaduz) Brüsselin sil-žo irdal, heinku 2013
Justicijan pert'kulu (kuvan keskuses) om Bel'gijan Kassacižen Käskuzkundan (om valdkundan ülembaižeks) i Brüsselin käskuzkundoiden sijaduseks, Brüssel', tal'vku 2009
Bel'gijan Nacionaline bank (
Nationale Bank van België, NBB / Banque nationale de Belgique, BNB / Belgische Nationalbank, BNB
), Brüssel', viluku 2025
Bel'gijan Nacionaline arhiv (Brüssel', semendku 2008)
Bel'gijan Kunigazline kirjišt, Brüssel', heinku 2017