Lihtenštein
saks
.:
Liechtenstein
), täuz' oficialine nimi —
Lihtenšteinan Ruhtinazkund
saks
.:
Fürstentum Liechtenstein
[ˈfʏʁstn̩ˌtuːm ˈlɪçtn̩ʃtaɪn]), om pen' mererandatoi valdkund
Evropan
keskuses
Šveicarijanke
associacijoiš. Pälidn om
Vaduc
Valdkund ei ole
EÜ:n
ühtnijan, no mülüb
Evropan Ekonomižhe Zonha
. Ei ole olmas ičeze azekhid vägid.
Vl 1866 Lihtenštein tedištoiti ičeze ripmatomudes
Saksanman Ühtištusespäi
Jäl'gmäine Konstitucii
saks
.:
Verfassung
) om väges vn 1921 redukun 5. päiväspäi. Voziden mändes äi vajehtusid oli, vl 2003 kaikiš znamasižembad oliba niišpäi.
Lihtenšteinal om mavaldkundröunoid
Šveicarijanke
suves da päivlaskmas (röunan piduz — 41 km),
Avstrijanke
pohjoižes da päivnouzmas (34 km). Ühthine röunoiden piduz om 75 km. Lihtenštein om mererandatomaks valdkundaks.
Ruhtinazkund sijadase
Al'piden
sarakoil. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om
Graušpic
-mägi (2599 m).
Rein
-jogi om päivlaskmaižeks röunaks
Šveicarijanke
. Mecad ottas läz nelländest man territorijad (
kuz'
tamm
bukpu
).
Subal'pižed
da
al'pižed nitud
oma mägil.
Lihtenšteinan üks'jäine järv om
Gampriner Zele
. Valdkundan saum vezid — 2,4
%.
Klimat om
ven
. Paneb sadegid 700..1200 mm vodes, tal'vel vihmub paksus vai paneb lunt.
Londuseližed varad oma
gidroenergii
da väghine
mahuz
Parlamentan (
Landtag
:an
) sauvused
Vaducas
vn 2009 vilukus
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine
monarhii
kaks'partiženke sistemanke. Valdkundan pämez' om
Hans Adam II
-ruhtinaz (sünd. 1945; vspäi 1989). Ruhtinasen tobmuden valdatused oma läz absolütižen monarhan kartte, no parlament voib vahvištada parlamentižen tobmuden formad miččen taht aigan. Ruhtinaz voib panda radsijha ohjastusen ühtnijoid, sudijoid, da heitta heid radmaspäi. Hän voib iče säta da otta tarbhaižid käskusid, voib panda kel'dod parlamentan käskusihe. Vn 2004 elokun 15. päiväl Hans Adam II andoi valdkundan ohjandusen valdatusid ičeze vanhembale Aloiz-poigale, kudamb om princaks-regentaks nügüd'aigan-ki.
Parlament nimitadas
Landtagaks
. Rahvaz valičeb sen 25 deputatad nelläks vodeks. Radonoigendai tobmuz om ohjastuz (
saks
.:
Regierung
), se kogoneb pämehespäi (saks.
Regierungschef
) da hänen nevojišpäi.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2025 9. päiväl uhokud. Vn 2025 sulakun 10. päiväspäi
Brigitta Haas
Brigitte Haas
) om nügüdläižeks päministraks. Edeližed paministrad oma
Daniel' Riš
Daniel Risch
, 25. keväz'ku 2021 — 10. sulaku 2025),
Adrian Hasler
(27. keväz'ku 2013 — 25. keväz'ku 2021).
Kacu kirjutuz:
Lihtenšteinan administrativiž-territorialine jagand
Lihtenštein jagase üks'toštkümneks kommunaks (kundaks, üks'lugu
saks
.:
Gemeinde
) üks'jäiženke lidnanke päpaloin. Kaks' valičendümbrikod om valdkundas: Ülälihtenštein kudenke kommunanke da Alalihtenštein (viž kommunad).
Lihtenšteinan elädas
lihtenšteinalaižed
(alemannalaižed) (65,6
% vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe), mugažo
italijalaižed
šveicarijalaižed
avstrijalaižed
Kodikelen mödhe (2015):
saksan kel'
— 91,5
% (alemannan pagin päpaloin),
italijan kel'
— 1,5
%,
turkan kel'
— 1,3
%,
portugalijan kel'
— 1,1
%, toižed keled — 4,6
%.
Uskondan mödhe (2015):
riman katolikad
(oficialine religii) — 73,4
%,
protestantad-reformistad
— 6,3
%,
islamanuskojad
— 5,9
%,
ortodoksižed hristanuskojad
— 1,3
%,
lüteranad
— 1,2
%, toižed protestantad — 0,7
%, toižed
hristanuskojad
— 0,3
%, toižed uskojad — 0,8
%, religijatomad — 7,0
%, märhapanendata — 3,1
%.
Znamasižed lidnad (läz 5 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha) oma
Šan
Vaduc
Trizen
Lihtenštein om lujas elokaz šingotadud industrialine valdkund. Ekonomikan hüvä olend rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas maras. Vl 2022 valdkundan nominaline
kogosüdäiprodukt
oli US$7,36 mlrd ekvivalentas (186,400 US$ ühtele hengele). Ei ole znamasišt rolid maižandusel, kazvatadas villäd, kartohkad, maploduid i kabjživatoid, tehtas vinad sijaližes vinmarjaspäi. Valdkund om rahaazjoiden (ofšorine zon) i turizman znamasižeks keskuseks. Ižandusen päsarakod oma elektronik, metallan tehmine, farmaceftine, produkcii stomatologijan täht i keramikan tehmine (hambazprotezad), tarkoiktoiden (hirurgii, juvelirine tö) i optižiden instrumentoiden pästand, sömtegimišt. Kaikiš suremb radonandai om transnacionaline
Hilti
-kompanii (sauvondinstrument, montažsistemad, burauduzmašiništ). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (2021): maižanduz 0,2
%, tegimišt 42,0
%, holitišiden sfer 57,8
%. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2022 lopun andmused): maižanduz 0,6
%, tegimišt 35,0
%, holitišiden sfer 64,4
%.
Valdkundan eksport om elektro- i kompjuterine mašiništ, konnektorad audion da videon täht, pen' specialine mašiništ, produkcii stomatologijan täht, varapalad
avtoiden
täht, söndpol'fabrikatad, optižed ladimed. Importan tavarad oma maižandusen produkcii, söndtavarad, materialad torhudeks, energii da poltuz, mašinansauvomižen produkcii, metalližed tavarad, tekstil', likkuimed. Vl 2011 eksport ületi importad enamba mi pol'toštha kerdha. Pätorguindpartnörad oma
AÜV
Saksanma
Šveicarii
. Eksportan pol' oigendase nenihe koumhe valdkundha; importan kudendez' tuleb Šveicarijaspäi.
Vaducan zamk (
Schloss Vaduz
, nägu vn 2022 redukus) om Lihtenšteinan ruhtinasen oficialine rezidencii, nägu
Vaduc
-lidnaspäi
Lihtenšteinan ohjastusen ministrišton sauvuz (
Regierungsgebäude
), Vaduc, reduku 2022
Valdkundan käskuzkundoiden sauvused (Vaduc, eloku 2020)
Lihtenšteinan Nacionaline bank (keskuzbank,
Liechtensteinische Landesbank AG, LLB, llb
), Vaduc, eloku 2020
Valdkundan arhiv ministrišton pertin taga (
Liechtensteinisches Landesarchiv
, Vaduc, eloku 2025)
Lihtenšteinan valdkundaline kirjišt (
Liechtensteinische Landesbibliothek
, Vaduc, sulaku 2019)