Meksik – Vikipedii
Mine sisu juurde
Vikipedii-späi
Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
Estados Unidos Mexicanos
Flag
Valdkundznam
Pälidn
Mehiko
Eläjiden lugu
2018
125,959,205
ristitud
Pind
1,964,375
km²
Kel'
ispanijan
Valdkundan pämez'
Klaudia Šeinbaum
Päministr
ei ole olmas
Religii
hristanuskond
Valüt
meksikan peso
(Mex$) (MXN)
Internet-domen
.mx
Telefonkod
+52
Aigvö
tal'vel
UTC
−8..−6
kezal
UTC
−7..−5
Meksik
isp.
México
[ˈmexiko],
nauatl'
Mēxihco
), oficialižikš —
Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
isp.
Estados Unidos Mexicanos
[esˈtaðos uˈniðos mexiˈkanos],
nauatl'
Mēxihcatl Tlacetilīlli Tlahtohcāyōtl
), om valdkund
Pohjoižamerikan
suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om
Mehiko
Se om mail'man kaikiš suremb ispanijankel'ne valdkund.
Istorii
vajehta
vajehtada lähtetekst
Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes
Ispanijaspäi
. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848
AÜV
okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.
Vll 1854−1860 buržuazine revolücii i rahvahanikoiden soda tegihe meksikan konservatoroiden i liberaloiden keskes, jäl'gmäižed
Benito Huaresanke
päks otiba tetpašt vägestust. Vll 1861−1867 Francijan sodaväged tegiba intervencijan satusetont naprindad. Porfirio Dias-jenaral oti tobmut vn 1876 sodakukerdusel i ohjasti valdkundal enamba mi koumekümne vot. Ekonomikan satused oliba hänen ohjandusen aigan, no matarhoiden koncentriruind kucui sociališt vastustust manmehil. Vll 1910−1920 verev rahvahanikoiden soda mäni Meksikas (0,5..2 mln eläjid 15:späi pölištuiba), vahvištadud vl 1917 Konstitucii om väges tämbäi-ki.
Vl 1934 Lasaro Kardenas kändihe prezidentaks, hän nacionalizirui verazmaižiden kivivoikompanijoiden ičezkaluištod. Ekonomikan hered šingotez zavodihe 1940-nzil vozil i lopihe 1980-nzil vozil kivivoin arvoiden lanktendan tagut. Sil-žo aigal valdkund augoti neoliberaližid reformid. 2000-nziš vozišpäi narkokarteliden azektud ainastused valdkundan tobmuden organoidenke tehtas paksumb.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1814. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii
om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.
Geografijan andmused
vajehta
vajehtada lähtetekst
Meksikan reljefan kart (2010)
Meksik röunatab
AÜV:oidenke
pohjoižes (mavaldkundröunan piduz om 3155 km),
Belizanke
(276 km) da
Gvatemalanke
(958 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab
Tünen valdmeren
Kalifornijan laht
, päivnouzmrandad —
Kariban meren
Meksikan laht
. Ühthine randanpird om 9330 km.
Klimat om
subtropine
da
tropine
, kuiv valdkundan tobjas palas (300..600 mm vodes).
Kaks' mägisel'gad ristikoitas Meksikan territorijad pohjoižespäi suvhe: Sjerra Madre Päivnouzmaine i Päivlaskmaine, ned oma AÜV:oiden
Kall'oikahiden mägiden
jätktandaks. Meksikan kaikiš korktemb čokkoim om
Sitlaltepetl'
-stratovulkan (se-žo Orisab-mägenpä) 5636 m ü.m.t. kortte.
Londuseližed pävarad oma
kivivoi
hobed
kuld
vas'k
cink
hahktin
londuseline gaz
; toižed varad —
mec
(otab man koumandest).
Politine sistem
vajehta
vajehtada lähtetekst
Meksikan parlamentan alakodin käskusenandai
San Lázaro
-pert'kulu
Mehikos
, vn 2008 eloku
Ohjandusen form om federativine konstitucine
prezidentine
tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (
isp.
Presidente
). Hänen valdatusiden strok om kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (
isp.
Gabinete Legal
) ühtnijoid radnikusile.
Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress (
isp.
Congreso de la Unión
vai
Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos
). Üläkodi om Senat (
isp.
Senado de la República
, täuz' oficialine nimituz
Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión
) 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (
isp.
Cámara de Diputados
), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.
Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (2. kezaku 2024, 66. kucund). Nügüdläine prezident om
Klaudia Šeinbaum
Claudia Sheinbaum
, sai 61,18
% änid), tuleb radho vn 2024 1. päiväspäi redukud. Edeline prezident om
Andres Manuel' Lopes Obrador
Andrés Manuel López Obrador
, sai 52,96
% änid, 1. tal'vku 2018 — 30. sügüz'ku 2024).
Administrativiž-territorialine jagand
vajehta
vajehtada lähtetekst
Kacu kirjutuz:
Meksikan administrativiž-territorialine jagand
Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase koumekümneks ühteks valdkundaks (štataks,
isp.
estados
) da ühteks federaližeks ümbrikoks (
isp.
Distrito Federal
) —
Mehiko
-pälidn. Kaik nened regionad nimitadas
federaližikš ühtnikoikš
isp.
Entidades federativas
).
Eläjad
vajehta
vajehtada lähtetekst
Meksikas elädas
meksikalaižed
, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud
. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše
ispanijan kel'
— 92,7
%, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7
%, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8
%, märhapanendata — 0,8
%.
Uskondan mödhe (2010):
riman katolikad
— 82,7
%,
vižkümnenden päivän jumalankodikund
— 1,6
%,
Jehovan tundištajad
— 1,4
%, toižed
evangeližed
jumalankodikundad — 5,0
%, toižed uskojad — 1,9
%, religijatomad — 4,7
%, märhapanendata — 2,7
%.
Valdkundas om kümne lidnad-millionerad:
Mehiko
Gvadalahar
Monterrei
Puebl
Ekatepek
Tihuan
Leon
Sjudad Huares
Nesaual'kojotl'
Sapopan
. Lidnalaižiden pala om 80,7
% (2020).
Ižanduz
vajehta
vajehtada lähtetekst
Meksik om oigetud eksportha agrariž-industrialine šingotai ma, keskmäižen šingotesen. Vl 2024 valdkundan nominaline
KSP
oli 1,85 trln. US$ ekvivalentas (13. sija mail'mas; US$13,972 ühtele hengele, 68. sija) vai 3,3 trln. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (mugažo 13. sija; US$24,971 ühtele hengele, 76. sija). Valdkundmaksoiden madal tazopind harakterizuib Meksikan ižandust, kogosüdäiproduktan 16,7
% vl 2021. Hüvä makroekonomine stabiližuz abutab eläda krizisoiš läbi. Valdkundaline velg oli KSP:n polen surtte vl 2017. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt,
metallurgii
, mašinansauvomine, himine i kivivoihimine, puvillanümbriradai, sömtegimišt. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 3,6
%, tegimišt 31,9
%, holitišiden sfer 64,5
%. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2011: maižanduz 13,4
%, tegimišt 24,1
%, holitišiden sfer 61,9
%.
Valdkund mülüb sätud vll 1994−2008 Pohjoižamerikan joudjaližen torguindan zonha, sen rezul'tataks irdpol'ne torguind AÜV:oidenke i Kanadanke ližadui äi kerdoid. Meksikan päeksport om
avtod
jüguavtod
traktorad
da
likkuimiden
varapalad (17
%),
televizorad
da radiooigendimed (14
%),
kivivoi
(11
%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4
%),
elektroveimed
da
elektroavtomatad
(4
%),
fruktad
da
maplodud
(3
%),
sobad
(3
%),
kuld
(2
%), medicinine instrument (2
%),
ištmed
(1
%),
vilugoitimed
(1
%). Vl 2011 importiruihe enamba kaiked tömašinoid, avtoid, aviacijad i elektronikad. Vl 2024 import i eksport oliba läz kohtaižed. Päine torguindpartnör om
AÜV
: eksportan 82,7
% läksi sihe, importan 43,9
% tuli sišpäi vl 2024; toine om
Kitai
(eksportan 1,9
% i importan 19,6
% sil-žo vodel). Ende toine torguindpartnör oli
Kanad
(6,5
% i 9
% vl 2011), no vl 2024 se oti vaiše 2,9
% Meksikan eksportas.
Galerei
vajehta
vajehtada lähtetekst
Nacionaline pert'kulu (
Palacio Nacional
, 2015)
Mehikos
om federacijan radonoigendajan tobmuden i valdkundan prezidentan (vspäi 2018) sijaduseks
Meksikan Senatan nügüdläine radinsija Reforman prospektal (Mehiko, 2023)
Tlatelolko
-sauvuz om Röunantagaižiden azjoiden sekretariatan sijaduseks (oiktalpäi, om letud vll 2003−2005, Mehikon istorine pala, eloku 2007). Sekretariatan vanh sijaduz om sauvuz huralpäi
Justicijan Ülembaine käskuzkund (Mehiko, 2011)
Meksikan bank (
Banco de México
, lüh.
BdeM
vai
Banxico
, valdkundan keskuzbank) i Nacionaline comamahtoiden institut (huralpai tagamal) Mehikos vl 2012
Meksikan Nacionaline kirjišt Mehikon Universitetižes lidnas (2022)
Homaičendad
vajehta
vajehtada lähtetekst
Meksikan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. —
Cia.gov
(angl.)
Meksik. — Venäman röunantagaižiden azjoiden ministruz (
mid.ru
). (12-28-2005)
(ven.)
Meksikan Konstitucijan tekst
constituteproject.org
-saital.
(angl.)
México, Proyecciones de Población (Meksik, ristitišton endustused). — Consejo Nacional de Población (CONAPO,
conapo.gob.mx
).
(isp.)
Irdkosketused
vajehta
vajehtada lähtetekst
Meksikan parlamentan üläkodin oficialine sait (
senado.gob.mx
).
(isp.)
Meksikan parlamentan alakodin oficialine sait (
diputados.gob.mx
).
(isp.)
Meksikan ohjastusen da prezidentan oficialine sait (
gob.mx
).
(isp.)
Meksik
Vikiaitas
Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV)
Antigua da Barbud
Bagaman Sared
Barbados
Beliz
Dominik
Dominikanine Tazovaldkund
Gonduras
Grenad
Gvatemal
Haiti
Jamaik
Kanad
Kostarik
Kuba
Meksik
Nikaragua
Panam
Sal'vador
Sent Kits da Nevis
Sent Lüsii
Sent Vinsent da Grenadinad
Trinidad da Tobago
Om sadud "
Kategorijad
Lehtpoled, miččil ei ole luguid
Meksik
Peittud kategorijad:
Tarbhaižed lehtpoled, kudambad oma vähembad 30 KB
Anglijankel'žed tarbhaižed lehtpoled, kudambad oma vähembad 16 KB/levitadud
Meksik
Ližada tem