Metsatustumine – Vikipeedia
Mine sisu juurde
Allikas: Vikipeedia
Alepõllunduse
eesmärgil mahapõletatud mets Lõuna-
Mehhikos
Metsatustumine
Paraguays
Chaco
piirkonnas
Metsade hävitamine Boliivias
Prantsusmaal on Euroopa riikidest kõige vähem metsi, vaid 15% selle metsadest on säilinud. Pilt Euroopast 2018. aastal
Metsatustumine
on
metsa
pindala vähenemine
Metsatustumise põhjused võivad olla inimtekkelised (sh tahtlik sellesuunaline tegevus ehk metsatustamine ehk raadamine) või looduslikud.
Inimtekkelistest põhjustest olulisemad on metsamaa kasutuselevõtt põllumajanduslikuks kasutuseks ja inimasustuse (linnade ja asulate) laienemine, vähemal määral ka infrastruktuuri (teed, raudteed, elektriliinid, kanalid jms) rajamine, maavarade kaevandamine, metsaraie puidu varumise eesmärgil, taastuvenergeetika (hüdroelektrijaamade paisude ja tuuleparkide rajamine) ja keskkonna saastamine.
Legaaldefinitsiooni
ehk
metsaseaduse
järgi on
raadamine
raie
, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui
metsa majandamiseks
Looduslikud metsatustumise põhjused võivad olla: kliimamuutused, reljeefimuutused (nt mäeteke), soostumine, üleujutused, metsatulekahjud, põud, tuiskliiva pealetung, rohusööjate suur arvukus, laviinid, maalihked, vulkaaniline aktiivsus, intensiivsed putukarüüsted, epideemiad ja muud põhjused.
Ulatuslikum metsatustumine leiab aset troopika ja lähistroopika piirkondades, eriti Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas, aga ka Okeaanias. Riigiti eriti ulatusliku metsatustumisega silma paistvad Brasiilia ja Indoneesia on samas viimase paarikümne aastaga oluliselt vähendanud metsatustumise tempot. Tõsiste põudade ja metsatulekahjude tõttu on aga märkimisväärselt hoogustunud metsatustumine Austraalias.
Maailma XII Metsanduskongressil vastavasisulisest uurimusest tehtud ettekande põhjal on troopika ja lähistroopika riikides peamisteks metsastumise põhjusteks metsamaa kasutuselevõtt põllumajanduslikuks kasutamiseks (kokku 84,5%, sh naturaalmajanduslik (elatus-) põllundus 63%, tootmispõllundus (16%) ja karjatamine (6,5%)), küttepuidu varumine (8%), tarbepuidu varumine (5,5%) ja infrastruktuuri rajamine (1%).
Arenenud riikides on enamasti metsatustumine juba kaugele arenenud ja kuigi see ei pruugi enam endises tempos jätkuda ning võib olla isegi pöördunud vastupidiseks, annab omaaegsetest metsatustumise põhjustest aimu praeguseks välja kujunenud maakategooriate jaotus.
Eestis on metsamaana mitte kasutuses olevast maast (ilma veekogudeta) põllumajandusmaa 66,8%, soo 11,3%, asustusala 8,4%, teed ja trassid 6%, põõsastikud 3,8%, karjäärid 1,3% ja muud maad 2,2%.
Veekogudeks (veehoidlad, paisjärved, tiigid jms) on inimtegevuse tulemusena muudetud u 0,5% Eesti metsata maismaa pindalast.
Igal aastal hävib vähemalt 11 miljonit hektarit
troopilist metsa
. Metsatustumise põhjused on regiooniti väga erinevad, kuid on leitud, et 40–50% metsadest kaob
alepõllunduse
küttepuu
hankimise ja
teedeehituse
tõttu, 10%
karjatamise
, 10–20% intensiivse
põllumajanduse
, 5–10%
istanduste
ja 1–15%
metsatulekahjude
tõttu
Sõjas
kasutatakse metsatustamist vaenlase ning selle peitumisvõimaluste ja elatusvahendite hävitamiseks, näiteks
Vietnami sõjas
hävitas
USA
džunglit
taimemürkide
napalmi
ja buldooserite abil.
Metsade hävimise tagajärjel kaovad paljude
looma
- ja
taimeliikide
elupaigad
loodusrahvaste
elukohad ja elatusallikad satuvad löögi alla või hävivad, samuti suurendab see
pinnase erosiooni
(nt
mäenõlvult
),
orgudes
tekivad suured
tulvad
. Keskkonna
bioloogiline mitmekesisus
väheneb. Sageli muutub varem metsaga kaetud ala
jäätmaaks
Metsatustamine võib halvendada kohalike elanike
elukvaliteeti
. See juhtus näiteks
Lihavõttesaarel
, kus pärast metsade hävitamist kaotasid elanikud isegi võime
paadiga
kalal käia
, sest polnud puitu, millest paate ehitada.
Et metsatustumise käigus põlevad või mädanevad
süsinikusidujatena talitlevad puud, siis seotakse atmosfäärist vähem
süsihappegaasi
, ja süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus põhjustab kliima soojenemist.
Tänapäeval soodustab metsatustamist
globaliseerumine
, mille korral metsa raiuvad maha välisettevõtted, mis kohalikest tingimustest ei hooli, ja müüvad saadud puidu maha maailmaturule, mis enne globaliseerumist võimalik polnud. Kuid globaliseerumine pole ainus metsatustumise põhjus, sest seda on esinenud ka isoleeritud ühiskondades, millel puudub side välismaailmaga.
Metsatustamist soodustab ühiskonna
majanduse
ülesehitus. Paljusid metsa olulisi funktsioone, näiteks
hapniku
tootmist ja
süsiniku
sidumist, samuti bioloogilist mitmekesisust, ei saa müüa, mistõttu nende majanduslik väärtus puudub. Metsa kasvatamine on üks kõige vähem intensiivseid maakasutusviise ja selle tulukus on enamasti väiksem kui põllumajanduslikul kasutusel. Samas on metsamaa sageli kallimalt maksustatud kui põllumaa, näiteks Eestis on metsamaa maksumäär kuni neli korda suurem põllumaa maksumäärast.
Seetõttu võib maaomanikul tekkida soov teha raadamine ja maatükile rajada näiteks majad, mida saaks turustada, või põld, kus põllukultuure kasvatada.
Asjatundjad ei ole ühel meelel selles, mil määral vaesus metsatustamist soodustab. Ühest küljest on märgatav
korrelatsioon
ühiskonna vaesuse ja metsatustamise vahel selles ühiskonnas. Väidetakse, et kui inimesed on vaesed, siis on metsatööd üks väheseid enese elatamise viise. Ühiskondades, mille
rahvuslik kogutoodang inimese kohta
on vähemalt 4600
USA dollarit
, ei ole metsatustamine tavaliselt nii suur probleem. Teisest küljest, kui ühiskond on väga vaene, siis ei ole sel võimalik organiseerida suures mahus metsalangetust ja
eksporti
. Ning metsatustamine on oluline probleem ka näiteks
Pürenee poolsaarel
, kus kinnisvaraarendajad rajavad metsa asemele elurajoone. Samuti on enamiku jõukate riikide metsasust juba eelmistel sajanditel vähendatud oluliselt rohkem kui praegu hoogsa metsatustumise all kannatavates mitte nii jõukates riikides.
Raadamine Eestis
muuda
muuda lähteteksti
Eestis tehti 1999. aastal raadamist 309 ja 2000. aastal 299 hektaril.
2007. aastal teostati riigimetsas raadamist kokku 882 hektaril. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raadatud metsa pindala 42%.
Raadamist tehakse ka looduskaitselistel eesmärkidel.
10
2014. aastal alustati projekti "Elu alvaritele" (LIFE13NAT/EE/000082), mille eesmärgiks on taastada 2500 hektarit (see on u 0,1% kogu Eesti metsamaast ja pindalalt ligikaudu pool riigimetsa tavapärasest aastasest lageraiete mahust) loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal.
11
Statistilise metsainventeerimise andmetel oli 1999. aastal Eesti metsamaa pindala 2 187 700
ha, millest raiete, metsatulekahjude vms põhjustel ilma metsata 141 200 ha.
12
2010. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2 212 000
ha, millest ilma metsata 125 900
ha.
Nende andmete põhjal on 11 aastaga Eesti metsamaa pindala kasvanud 24 300
ha võrra (1,1%) ja metsaga metsamaa pindala lausa 39 600
ha võrra (1,9%), ning metsastumise tempo on mitmekordselt ületanud metsatustumise tempot.
Alates 2000. aasta algusest kuni 2011. aasta lõpuni on Eestis asustusalaks muudetud (põhjuseks peamiselt
valglinnastumine
) 8610
ha metsa. Seega kaob asulate laiendamise tõttu aastas keskmiselt ~720
ha metsa.
Vaata ka
muuda
muuda lähteteksti
Kliimamuutus
Säästev metsandus
Siduja
Viited
muuda
muuda lähteteksti
Säästva arengu sõnaseletusi.
Säästva Eesti Instituut
, SEI Tallinn.
(vaadatud 6.02.2010)
FAO:
"The Global Forest Resources Assessment 2010 (FRA 2010), Key findings"
(vaadatud 26.12.2012)
Jean-Paul Lanly:
"Deforestation and forest degradation factors"
XII World Forestry Congress 2003 (vaadatud 26.12.2012)
Keskkonnateabe Keskus: Eesti Metsad 2010. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil, Tallinn 2012.
Ke, Piyu; Ciais, Philippe; Yao, Yitong; Sitch, Stephen; Li, Wei; Xu, Yidi; Du, Xiaomeng; Gui, Xiaofan; Bastos, Ana; et
al. (aprill 2025).
"Low latency global carbon budget reveals a continuous decline of the land carbon sink during the 2023/24 El Nino event"
ResearchGat
. Vaadatud 6. detsembril 2025
{{
netiviide
}}
autori nimeparameetrid dubleerivad üksteist (
juhend
CS1 hooldus: url-olek (
link
"Seletuskiri maamaksuseaduse paragrahvi 11 lõike 1 muutmise seaduse eelnõu juurde"
Riigikogu koduleht, 11.01.1999 (vaadatud 28.03.2012)
Ülo Viilup:
"Raadamine ei ole röövraie"
alaline kõdulink
Äripäev, 19. märts 2004
Katrin Lipp:
"Metsaraiel on mitu nägu"
alaline kõdulink
Bioneer, 6. juuni 2008
"Riigihange: Viru raba raadamine"
alaline kõdulink
e-hanked (vaadatud 03.02.2013)
"Keskkonnaamet: Eesti loopealsete karjamaade taastamine"
Keskkonnaameti veebileht (vaadatud 08.06.2015)
OÜ Eesti Metsakorralduskeskus: "Eesti metsad 1999. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil", Tallinn 2000
Pärit leheküljelt "
Kategooriad
Globaalprobleemid
Metsandus
Peidetud kategooriad:
CS1 vead: topeltparameeter
CS1 hooldus: url-olek
Kõdulinkidega artiklid
Alaliste kõdulinkidega artiklid
Metsatustumine
Lisa teema