Nintendo Co., Ltd. (jaapaankielân: 任天堂株式会社, Nintendō Kabushiki gaisha) lii jaapaanlâš maaŋgâaalmuglâš spellâtáálu ađai finnodâh, mii vuáju vuosâsajasávt videospellâkonsolij vaalmâštmân já videospeelâi oovdedmân já almostitmân.
Nintendo vuosmuš videospellâkonsolpuovtâ lâi Color TV Game, mii ij kiävttám sierâ spellâmodulijd. Tot almostui 1970-lovo loopâst Japanist. Tave-Amerik já Euroop markkânijd Nintendo vuolgij 1980-lovvoost vuosmuin konsolijn, NES:ijn, mii vuáđuduvá sierâ spellâmoduláid, já mast šoodâi piivnoh maailmvijđosávt. Tast maŋa pottii SNES, Nintendo 64, Nintendo GameCube, Wii, Wii U já Nintendo Switch.[1] Nintendo uđđâsumos spellâkonsol lii ive 2025 almostum Nintendo Switch 2.
Nintendo lii almostittám meid maaŋgâid kietâkonsolijd, main tobdosumoseh láá Game Boy -ráiđu já Nintendo 3DS. Finnoduv konsolijd lijjii vuábdám maailmvijđosávt paijeel 770 miljovnid ovdil kesimáánu 30. peeivi 2020[2] já speelâid suulâi 2,7 miljardid ovdil roovvâdmáánu 2. peeivi 2008.[3] Nintendo tobdeh rustigijdis lasseen meid maaŋgâin speelâin, tego Mario, Donkey Kong, Kirby, Metroid, Pokémon já The Legend of Zelda.
Fusajirō Yamauchi vuáđudij Nintendo čohčâmáánu 23. peeivi 1889 noomáin Nintendō koppai.[4] Jaapaankielâlâš nommâ ”Nintendo” uáivild anarâškielân ”kyeđe luho aalman”. Finnodâh vuáđudui Kioton, Japanân, já tot puovtâdij já markkânistij hanafuda-spellâmkoortâid. Ko jaapaanlâš mafia yakuza vaaldij koortâid kiävtun sii spellâkuovđâšmijn, koortâi pivnohvuotâ lasanij, ja forgâ finnodâhân pálkkááttii lase pargovievâ. Nintendost šoodâi vuosmuš miänástum viestâreennâmlâš spellâkoortâid valmâštâm finnodâh Japanist.[4]
Ive 1929 Yamauchi kiäsádâđâi finnoduvâst, já luoštij viivâs Sekiryō Yamauchi jođetteijen. 1933 Yamauchi olášutij ovtâstume nuubijn firmain, já uđđâ noomân šoodâi Yamauchi-Nintendō; meid válduviäsu sirdui nube rakânâsân. Maŋeláá ive 1947 Yamauchi ornij Marufuku levâttiđ hanafuda-koortâid já maaŋgâid eres koortâid, maid Nintendo ij oovdânpuáhtám.[4]
Sekiryō Yamauchi áijuvist, Hiroshi Yamauchist, šoodâi Nintendo jođetteijee ive 1949. Sun lonottij finnoduv noomâ maassâd Nintendō koppain. Marafuku noomâ muttii še, já tast šoodâi Nintendō Karuta. Ive 1959 Nintendo raahtij sopâmuš Disneyin vâi Nintendost ličij máhđulâš kevttiđ Disney huáđđoid Nintendo koortâin. Sopâmuš lâi puáhtálâs, já koortâid vuobdii oovtâ ivveest ohtsis aainâs-uv 600 000.[4]
Ive 1963 finnoduv noomâst šoodâi oovtkiärdánub, tuše peri Nintendō, já Nintendo toimâškuođij meid eres uásisuorgijn main motomeh miänástuvvii já motomeh iä. Iivij 1963–1968 Nintendo vuáđudij taksifirma sehe ”rähisvuotâhooteel” (eŋgâlâskielân love hotel), valmâštij sierâid já speelâid já maaŋgâid eres pyevtittâsâid, tego häppilisriisi. Häppilisriisist ij šoddâm nuuvt piivnoh ko maid sii vuordii, iäge taksifirma já "rähisvuotâhooteelgin" miänástum, te tai tooimâ jooskâi.[4]
Ive 1965 finnodâh pálkkááttij Gunpei Yokoi, kiän tobdeh eres lasseen Game Boy já Metroid-spellârááiđu rähten.
Nintendost aalgij uđđâ äigipaje. Gunpei lâi keččâlâm uđđâ sierâteknologia já ovdedij 1960–1970-lovoi kooskâst meekaanlij sierâ, mon nommâ lâi Ultra Hand. Nintendo vuobdij taid paijeel miljovn, já Ultra Handist šoodâi Nintendo vuosmuš miänástum sierâ. Yamauchi huámmášij Gunpei potentiaal já siirdij suu meddâl suočâläbžipargoin: Gunpei peesâi tast ovdâskulij muštâlijd jurduidis njuolgist Yamauchin. Forgâpalij sun lâi-uv ráhtám lase miänástum sierâid, tego "Love Tester" -ruustig já Baseball-leggistem-faallâmspeelâ.
Yokoi raseldij ehidijd suu elektronisij komponentij piällást, já ohtâ tai puđâldâsâi puátusijn lâi Love Tester -ruustig (Rähisvuođâ testam -ruustig). Ruustig mittedij epitieđâlávt vuástásij suhâpeelij koskâsii rähisvuođâ, ko paarâ tollij ovttáin kieđáin kiddâ rustigân stellejum meetaal pááluin já vist rijjâ kieđáin nubijdis kieđâst. Ohtâ ruustig miänástume suujâin lâi-uv eidu kieđâst toollâm, mii fyysisâšvuođâs tet lâi jaapaanlij nuorâi kooskâst tabu.
Oovtpeeivi Gunpei luusâ poođij Sharp pargee Masayuki Uemura. Sun halijdij čäittiđ Gunpein piäiváškennoid, maid Sharpist lijjii ovdedâm. Savâstâllâm maŋa suoi finnijn uđđâ jurduid tast, kost teknologia puávtáččij ávhástâllâđ, ige moonnâm kuhháá ko Nintendo pálkkááttij Uemura. Yokoi juurdân lâi anneeđ kenoi čuovâtubdâstem ävkkin pääččimspeelâin; čuovâpistooláin čuosâttâhân päjidijn tábáhtuuččij sierâlágánijd aašijd, tego kulluuččij leijoon párgum. Jurdust šoddâm Beam Gun Games -speelâ vuobdii paijeel miljovn kopiod. Yokoi ovdedij jurduus skiärrupäčimân, já Nintendo skappui kuárus šlubukkistemhaalijd skiärrupääččim várás. Olmâ skiärui saajeest kiävtust lijjii simulistum skiäruh, moh piäiváškenoi vievâst aiccii teividem. Laser Clay Range ive 1973 oovdânpyehtim lâi luhostum, mutâ ton pivnohvuotâ ij pištám Jaapaan oljovänivuođâ tet. Yamauchi tarbâšij uđđâ puovtâ, mii luhostuuččij.
Yamauchi huámmášij, maht Atari Pong já Magnavox päikkikonsol Odyssey miänástuvvii Ovtâstum staatâin, já sun luhostui rähtiđ sopâmuš Magnavoxijn Odyssey juovâšmist Japanist. Ko sopâmuš lâi šoddâm, Nintendo algâttij ohtsâšpargo Mitsubishi Electronicsijn vâi puávtáččij pyevtittiđ jieijâs videospellâkonsol. Ive 1977 almostui Color TV Game 6, mii toolâi sistees love sierâlágán variant Pongist. Tot vuobdui Japanist pyereest, já tom čuávui Color TV Game 15 já maŋeláá eres-uv versioh. Computer TV Game, mii siskeldij Othello, lâi majemuš tain kevttimettum spellâkonsolijn, já tot almostui ive 1980.
Ive 1980 Nintendo vuáđudij Nintendo of America Ovtâstum staatáid, mii västidij finnoduv aašijn tovnbeln meerâ.1980-lovo aalgâst Amerik Nintendo tuođâi tarbâšij uđđâ šlanttispeelâ, ko markkâneh lijjii monâmin vuáluskulij. Radar Scope koolgâi leđe čuávdus taan čuolmân, mutâ mohtâ speelân suálmui kuhes toimâttemaaigij tet. Lâi oppeet tárbu uđđâ speelân. 1970-lovvoost finnodâhân lâi pálkkááttum Shigeru Miyamoto, kiäst maŋeláá šoodâi ohtâ tehálumosijn videospellâovdedeijein Nintendost. Yamauchi meridij adeliđ uđđâ spellâhaavâ Miyamoton, já uuigâi Gunpei stivriđ suu. Miyamoto pargo puátusin šoodâi Donkey Kong, já muádi ive keččin markkânân poođij Mario Bros.še; kuohtuuh miänástuvvii pyereest já almostittui sehe spellâhallijn já maaŋgâin päikkikonsolijn. Toos lasseen Nintendo iiskâi meid elektroniikspellâmarkkânijd Game & Watch -spelâigijn.
Syeinimáánust 1983 Nintendo almostitij Japanist Famicom-vuáháduvâs (Family Computer), mii lâi Nintendo vuosmuš spellâmodulijd kiävttám videospellâkonsol. Famicom lâi hirmâd piivnoh, já paijeel 500 000 mašinid vuobdui kyevti mánuppaajeest. Konsol lâi meid teknisávt pyereeb já häälbib kištottelleid verdiddijn. Teđet muádi mánuppaje maŋa almostitmist Nintendon pottii vaidâlusah, ko konsoleh stergâgii motomijd speelâid spelâdijn. Váddu kavnui mikročieggâmist, mast lâi toimâmhemâdâs. Nintendo meridij keessiđ puoh vyebdimnáál mašinijdis meddâl, mii maavsij finnodâhân masa peeli miljovn dollarid.
Te ko poođij ihe 1984, lâi Famicom ain-uv hirmâd piivnoh Japanist. Taat vyerdimettum pivnohvuotâ tovâttij kuittâg vädisvuođâid Nintendon, ko tast iä lamaš tuárvi resurseh västidiđ speelâi kojâldâhân. Ton tááhust Yamauchi juovij pargeidis kuulmâ juávkun: Research & Development 1:n (R&D 1), R&D 2:n já R&D 3:n. Kevttimáin taid juávhuid Yamauchi tuáivui, et ton saajeest et sij pyevtittiččii ennuv koskâkiärdánijd speelâid, sist šodâččii uccáá, mutâ šiev speelâid.
Taan äigipaajeest Nintendo lii muštâlâm tuáivuidis almostittiđ Famicom Ovtâstum staatâin. Ko Nintendost lâi nuuvt uccáá vuáttámušáh Ovtâstum staatâi markkânijn, finnodâh irâttij rähtiđ sopâmuš Atarijn konsol juovâšmist. Juovâččemsopâmuš koolgâi vuáláčäälliđ ive 1984 Consumer Electronics Show -messuin, mutâ ko Atari ooinij ColecoVisionin lisensistum Donkey Kong -speelâ Coleco ADAMist, finnodâh piettâlij tuárjumist Nintendo konsol. Čuolmâ čovdui, mutâ sopâmuš ij kuittâg šoddâm, ko Atarin šodâškuottii ruđâliih vädisvuođah. Suijân vädisvuođáid lâi iivij 1983 já 1984 mudo hiäjusäigi videospelláid, mii rieštij stuárráámuu uási Ovdâstum staatâi videospellâmarkkânijn. Nintendo paasij ohtuu Atari išettáá.
Atari ij lam kontrollistam tuárvi spellâovdedeijeidis ige speelâid, maid almostittii rustigáid. Ton tááhust Ovtâstum staatâin lijjii hirmos meeri surgâdis videospeelah, já loppâloopâst tot lâi ohtâ tain suujâin, moh meid tovâttii hiäjusääigi videospeelâid. Nintendo ij halijdâm rähtiđ siämmáá feeilâ Atarijn, já te asâttij spelâidis kvaliteetvátámâšâid, mooid speelah ferttii olleeđ. Te šoodâi Nintendo Seal of Quality (kvaliteet seilâ), já 10NES-mikročieggâm vievâst speelah, moh iä lamaš lisensistum estii toimâmist Famicomist. Nintendo meid raijij kuálmád uásipele finnoduvâi ihásii spellâmere viiđâ speelân.
Nintendo almottij ive 1985 CES-meesuin, ete sij almostiteh Famicom Ovtâstum staatâin – tuše noomáin Nintendo Entertainment System (NES) já eresláán olgohäämist. Markkânijd NES poođij vuosmuu tove juovlâmáánust 1985, ko Nintendo halijdij keččâliđ vyebdiđ já markkânistiđ ruustig New York kuávlust. Stuorrâ perustume keežild konsol vuobduuškuođij ive 1986 riijkâvijđosávt 20 sierânâs spelâigijn. 1985 almostui meid Super Mario Bros. Famicomin Japanist, já tast še šoodâi uáli jo piivnoh. Eres spellârááiđui lekkâmeh, moh láá tááláá ääigi pyereest miänástum, lijjii ive 1986 Metroid já The Legend of Zelda.
1989 Nintendo almostitij Game Boy -kietâkonsolis, mon mieldi poođij Tetris. Game Boy še lakkiittij pyereest markkânijn tastko tom hadde lâi tuárvi hälbi, ulmuuh lijkkojii tom speeláid já virdegin konsol ij kiävttám nuuvt ennuv ko kištottâllee rustigeh. Maŋeláá konsolân almostui Super Mario Land, mon vuobdii paijeel 14 miljovn kopiod maailmvijđosávt. Ive 1989 Nintendo uvástâlâi Famicom čuávvoo, mon kočodii noomáin Super Famicom.
Finnoduvâi lâi vaigâd nuávdittiđ Nintendo čovgâ almostittemmiärádâsâid. Konami, ohtâ NESin speelâid almostittám kuálmád uásipele finnoduvâin, koorvij njuolgâdâs rähtimáin uálgifinnoduv, mon nommâ lâi Ultra Games, vâi puávtáččij almostittiđ lase speelâid ivveest. Nubbe finnodâh mii koorvij njuolgâdusâid lâi Atari rähtim uálgifinnodâh Tengen. Tengen pyevtittij NESin speelâid, moh iä lamaš lisensistum, mutâ Nintendo ij pastam lopâttiđ tom tooimâ.
Super Famicom almostui Japanist skammâmáánust 1990, já puoh mašineh vuobdui kuulmâ peeivist loopân. Porgemáánust 1991 maašin almostui Ovtâstum staatâin noomáin Super Nintendo Entertainment System (SNES). SNES čuávui oovdeb maašin hälbis hodijnis já šiev pehtilvuođâinis ton ääigi mašinân, veik SNES kuávdášprosessor lâi-uv hitásub ko Sega Mega Drive Motorola 68000. Japanist SNES moonâi älkkeht njunošân videospellâmarkkânijn, mutâ Ovtâstum staatâin maŋedis almostittem já Sega noonâ kampanjistem tet SNES paasij vistig nubben Mega Driven. Veikkâ SNES loppâloopâst vuobdui eenâb maailmvijđosávt, ij tom olesvyebdim Euroopist olláám Mega Drive táásán. Mariost lâi kuittâg šoddâm pegâlmâs Ovtâstum staatâin: väldikodálâš tutkâmuš mield ovtâstumstaatâliih párnááh tubdii Mario täävjib ko Mikkâl Säplig. Ive 1993 Mariost rahtii Hollywood-elleekove, mon válduroolâst lâi Bob Hoskins.
Ive 1992 Gunpei Yokoi vuávááškuođij R&D1-juávhoin uđđâ konsol, mon noomân šoodâi Virtual Boy. Siämmáá ive Hiroshi Yamauchi oostij Seattle Mariners baseball-juávhu uásusijd; maŋeláá Amerik Nintendost lâi jo iänádâhuási juávhu uásusijn. 1992 lâi meid ihe, kuás SNES almostui Euroopist.
1990-lovo aalgâst Nintendo ovdedškuođij SNES:in SNES CD-ROM -laseuási. Vuosmuš ohtsâšpargokyeimi projektist lâi Sony, mutâ ko Nintendo fiettij, ete sopâmuš adeličij Sonyn kontrol puoh almostum CD-speelâid, Nintendo kiäsádâđâi tast já molsoi ohtsâšpargokyeimi Philipsin. Siämmást Philips uážui liiseens puoh Nintendo spellâhuáđđoid, já Philips CD-i:n almostui-uv ovdâmerkkân Mario- já The Legend of Zelda -speelâid. Speelâi kvaliteet onnii hyennin, iäge fanih rekinist taid ollágin spellârááiđui uássin.
Meid Philipsijn ohtsâšpargo moonâi endurân, mutâ Nintendo, Sony já Philips keččâlii val uđđâsist ovdediđ lasepiergâs oovtâst. Viijmâg ive 1993 Nintendo muštâlij, ete lii joskâm SNES-CD ovdedem. Ohtâ suijâ manen seđŋii haavâ lâi eres lasseen tot, et Sega Mega-CD restâlui kávpálávt, já meid tot, ete Nintendo tiänái pyereest sii spellâmodulijn. Loopâst Sony vuávái já olášutij PlayStation, mutâ konsol rááhtus ij lam ollágin siämmáš ko maid sij lijjii ovdil vuávám.
SNES-CD-proojeekt joskâm maŋa Nintendo muštâlij vuáváámistis rähtiđ uđđâ 64-bittisâš konsol koodinoomáin Project Reality, mii puávtáččij čäittiđ huáđđoid já pirrâduv ollásávt 3D-grafiikkáin. 1994 Nintendo almottij, ete konsol šadda Ovtâstum staatâi markkânáid noomáin Ultra 64. Ij kuittâg moonâm kuhháá, ko Nintendo huámášij et lâi adelâm konsolân puástu noomâ, ko vuoigâdvuođah toos lijjii Konamist. Nuuvtpa ive 1995 Nintendo uvástâlâi, et konsol uđđâ nommân šadda Nintendo 64 já tot almostuvá ive 1996. Ive 1995 Nintendo meid haavâi uási Rareware-finnoduvvâst, mii maŋeláá čaittâšui-uv jiärmáás toimân. Rareware raahtij Nintendo tobdosumos speeláid, tego Donkey Kong -rááiđu uđđâ oosijd.
Ive 1995 Nintendo almostitij Virtual Boy Japanist, mutâ tom iä vuábdám nuuvt pyereest ko vuordii. Nintendo joođhij kuittâg speelâi rähtim toos já almostitij ruustig meid Ovtâstum staatâin, kost tom iä vuábdám masa te jo ollágin. Virtual Boy iä loopâst almostittâm ollágin Euroopist hiäjus vuábdus tet. Suujah mondiet tot restâlui kávpálávt lijjii maaŋgah: Čoolmij alne tuálloo Virtual Boy grafiikeh lijjii ruopsisčappâdeh, já rustigân lasettum váruttâsah tovâttii palo čoolmij pilledmist; rustigist lâi meid ollâgâs hadde speelâi kvaliteetân verdiddijn. Siämmáá ive Nintendo lâi karttâm kištottâllâmtilán; Sega lâi almostittám 32-bittisii Sega Saturn sehe Sony 32-bittisii PlayStation.
Nintendo 64 almostui Japanist kesimáánust 1996, já tom vuobdii paijeel 500 000 tállán vuosmuu peeivi. Tave-Amerikin maašin happiittij jo siämmáá čoovčâ, mutâ Euroopân esken ive maŋeláá. Nintendo meridij juátkiđ spellâmodulij äigipaje vala N64:in, veik kištottelleeh lijjii jo sirdum speelâi vuorkkiimist CD-ROM-äigipajan. Maaŋgah kuálmád uásipele ovdedeijeeh valjii mielâstubbooht Sony PlayStation almostittemvuáđun tanen ko toos šietâi ennuv eenâb data. Nintendo agâstâlâi miärádâsâs uánihis luođimaaigijn, ko data lâi vyerkkejum njuolgist modulin. Ovdâmerkkân Square Enix lii mieđettâm, ete stuárráb vuorkkimkapasiteet tovâttij spellâtáálu molsođ Final Fantasy VII almostittem PlayStationin.
Uđđâivemáánust 2025 Nintendo muštâlij, ete sist lii puátimin Nintendo Switch 2 -konsol, mii heivee majaskulij oohtân motomij Nintendo Switch spelâigijn. Finnodâh muštâlij lase cuáŋuimáánu 2. peeivi Nintendo Direct -vuolgâttâsâst.[5] Aalmug peesâi uápásmuđ uđđâ mašinán tilálâšvuođâin, mii uárnejui cuáŋuimáánu já kesimáánu kooskâst ive 2025, jeđe kesimáánu 5. peeivi 2025 tot poođij markkânijd.