Raadio – Vikipeedia
Mine sisu juurde
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata
Raadio (täpsustus)
Raadio
(ladina k
radiare
, kiirgama) on
informatsiooni
juhtmeteta edastamine
raadiolainete
abil.
Raadio rakendusalad on
ringhääling
raadioside
raadiolokatsioon
raadionavigatsioon
raadioastronoomia
raadiotelemehaanika
raadiometeoroloogia
raadiospektroskoopia
Igapäevases keelekasutuses nimetatakse raadioks
raadioringhäälingut
ja ka
raadiovastuvõtu aparaati
Ajaloost
muuda
muuda lähteteksti
1873 ennustas
James Clerk Maxwelli
oma
võrrandite
alusel
elektromagnetlainete
olemasolu.
1888. aastal tõestas
Heinrich Hertz
katseliselt elektromagnetlainete olemasolu, registreerides sädeostsillaatori ja dipoolantenni tekitatud elektrivälja 10 meetri kauguselt.
1890. aastate algupoolel leiutasid itaallane
Temistocle Calzecchi-Onesti
ja prantslane
Éduard Branly
eraldi elektromagnetlainete kindlakstegemise seadise, mis sai 1894. aastal nime koheerer. See oli metallipuruga täidetud klaastoru, mille elektrijuhtivus suurenes järsult kõrgsagedusliku elektrivoolu toimel; selle voolu kutsus esile antenni kaudu vastuvõetav
elektromagnetväli
. Kohereri otskontaktide vaheline takistus vähenes seetõttu, et elektrivoolu põhjustatud sädelemine metalliosakeste vahel lõhkus neid eraldava
oksiidikihi
. Algolekusse tagasiviimiseks tuli toru raputada.
1893.? India teadlase
Jagadish Chandra Bose
avalikustatud uuringud, millele toetus paar aastat hiljem
Guglielmo Marconi
oma aparatuuri luues.
1894. aasta juunis demonstreeris inglise füüsik
Oliver Lodge
(1851‒1940) elektromagnetlainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 meetri) kaugusel lainete allikast, milleks oli Hertzi dipool. Vastuvõtuseade koosnes traatantennist, koheererist,
patareist
ja
galvanomeetrist
; selle valgustäpi hälve andis märku elektromagnetvälja olemasolust.
1895. aasta mais demonstreeris
Aleksandr Popov
täiustatud koheereriga vastuvõtuseadet, mis reageeris võnkumiste allikast 30 sülla (64 meetri) kauguselt.
1895. aastal alustas
Guglielmo Marconi
oma koheereril põhinevate aparaatide täiustamist ja saavutas aasta lõpuks sidekauguseks 3400 meetrit.
2. juulil
1897
patenteeris Marconi raadiotelegraafi.
1899. aastal võttis Aleksandr Popov kasutusele 45
km pikkuse raadiosideliini.
1901. aastal loodi Marconi firma aparatuuriga
telegraafside
üle Atlandi ookeani (3400
km). Algas patendivõitlus Marconi ja
Nikola Tesla
vahel, kuna Marconi olevat kasutanud 17 Tesla patenti.
1902. aastal asendas USA insener
Greenleaf Whittier Pickard
vastuvõtuseadmes koheereri kristalldetektoriga (tänapäevases mõistes tuntud
Schottky pooljuhtdioodina
).
1907. aastal patenteeris ameeriklane
Lee de Forest
raadiovastuvõtja lülituse nime all
Audion
. Detektoriks oli kolme elektroodiga
elektronlamp
‒ vaakumtriood, mis lisaks ka võimendas detekteeritud signaali.
1918. aastal patenteeris
Edwin Armstrong
superheterodüünvastuvõtja
põhimõtte (patent US1342885: Method of Receiving High Frequency Oscillations).
1933. aastal patenteeris Edwin Armstrong
sagedusmodulatsiooni
FM
) põhimõtte ja alustas
FM-raadioringhäälingu
loomisega
1943. aastal tunnistas
Ameerika Ühendriikide Ülemkohus
ametlikult raadio leiutajaks Nikola Tesla.
1961. aastal kehtestati
FM-raadio
stereofoonilise
ülekande standard USAs,
AM-stereo
jäi standardiseerimata
1995. aastal võeti kasutusele digitaalne raadioringhääling (
Digital Audio Broadcasting
, DAB)
Vaata ka
muuda
muuda lähteteksti
DAB-raadio
Satelliitraadio
Tarkvaraline raadio
Viited
muuda
muuda lähteteksti
ENE
7. köide, 1994
Improvements in transmitting electrical impulses and signals, and in apparatus therefor
"FM broadcasting"
"AM stereo"
"Digital Audio Broadcasting"
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Raadio
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Raadio
Pärit leheküljelt "
Kategooriad
Raadio
Raadiotehnika
Raadioside
Raadio
Lisa teema