Võro kiil – Wikipedia
Mine sisu juurde
Läteq: Wikipedia
Võro kiil
Kõnõldas
põhilidsõlt Lõuna-
Eestin
Kõnõlõjit
74 499 (2011
Ammõtlinõ kiil
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund
uurali
Keelerühmäq
soomõ-ugri
õdagumesesoomõ
lõunõeesti
Keelekoodiq
ISO 639-1
ISO 639-2
fiu
ISO 639-3
vro
Lõunõeesti keeleala. Võro kiil om märgit
punatsõga
Lõunõeesti kiili sugulusõ näütäjä
keelepuu
Kallio Petri
perrä)
Võro keeleala - Võromaa umin vanon piiren Tarto- ja Setomaa ni Vinnemaa ja Läti vaihõl
Võro keele mõistjidõ protsent Eesti umavalitsuisin ja arv suurõmbin elopaigon 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä.
2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' kokko 101 857 lõunõeesti kiili mõistjat, noist 74 499 võro, 12 549 seto, 9 698 mulgi ja 4 109 tarto keele mõistjat ni 1 002 inemist, kiä märgi-is täpsämbähe, määnest lõunõeesti kiilt nä mõistvaq.
Vana, 1885. aastaga võrokeeline aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor Hurda Johann
Vahtsõaolinõ, 1998. aastaga võrokeeline aabits "ABC kiräoppus", autoriq Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt
Võro kiil
om
soomõ-ugri kiili
õdagumeresoomõ
lõunarühmä
kiil
. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq
lõunaeesti keeleq
eesti kiil
liivi
ja
vad'a
kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai
regionaalkeeles
. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro
murrõq
. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499
kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal
Võromaal
, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina
kihlkund
). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka
Tarton
Talliinan
ja muial Eestin.
Aolugu
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Võro keele aolugu
Võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija. Tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq
mulgi
tarto
ja
seto kiil
. Perämäne lätt külh võro keelega küländ pall'o kokko, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle. Eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil
murrak
vai murragurühm, a tõõsõq lõunaeesti keeleq
eesti keele
lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ
murdõq
. Tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine
lõunaeesti kiräkiil
, mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om
1686
. aastagal ilmunu
Wastne Testament
19.
ja
20. aastagasaal
naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen.
1885
. aastagast om päri võrokeeline aabits, Johann Hurda
Wastne Wõro keeli ABD raamat
1990
. aastagist pruugitas
võro kiräkiilt
. Võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh'aeesti keelest veidemb mõotõduq. Innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul, parhillaidsi
Läti
ja
Vinnemaa
maiõ pääl.
Parhillanõ sais
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Võro keele ja kultuuri kaitsõs, uurmisõs ja edendämises luudi
1995
. aastagal riigiasotus
Võro Instituut
, miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq. Võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin 13 koolin, a olõ-i üttegi kuuli egaq klassi, kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles. Koolilatsilõ kõrraldõdas ettevõtmiisi, et näile paigapäälist kiilt ja kultuuri tutvas tetäq.
Mitmin latsiaion pruugitas keelepesämeetodit, tuu tähendäs, latsiga kõnõldas terveq päiv õnnõ võro keelen, et latsõq võissi võro kiilt loomuligult oppiq. 2025. aastagal oll' võrokeeline keelepesäpäiv kõrra nädälin 13 latsiaia 17 rühmän ja tävveligult võrokeeline rühm (kõgõl viiel pääväl nädälin kõnõldas õnnõ võro keelen) üten latsiaian.
Korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq
Ülikoolin
. Võro Instituut jaga Vana-Võromaa latsõvanõmbilõ teedüst võro keele kotsilõ ja egäle Võromaal sündünüle latsõlõ andas võrokeelitside laulõga CD vai võrokeeline latsiraamat.
Võro kiil om tagasi tuud meediähe: aolehte, internetti, raadio- ja telesaatihe. Ainugõnõ peris võrokeeline aoleht
Uma Leht
ilmus kats kõrda kuun.
Võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ-i viil lõpulõ joudnuq. 2004. aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq. Võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld. Kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud Võro Instituut, om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt. 1998. aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb 90% ja kõik aig 45% võro keeleala inemiisist, a väega veidüq om latsi, kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit, kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq.
Seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku
kirändüse
tiatri
rahva
- ja
popmuusiga
kiilt. Ilmus võrokeelist kirändüst ja muusikat ni kiilt pruugitas ka tiatrin. Võro kiilt om kõrrast inämb nätäq ka avaligõn kotussin, näütüses silte pääl ja reklaamin. 2004. aastaga
Eurovisiooni lauluvõistlusõl
Istambulin oll' Eestit iist välän andsambli "
Neiokõsõq
" võrokeelidse lauluga "Tii". Võro kiil kuulus üten tõisi Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiiliga
Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste
Murdõq
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Om häste teedäq, et võro kiil om egäl puul esiqsugumanõ ja egän kihlkunnan vai kogoniq egän külän kõnõldas esiqmuudu kiilt. Mõnikõrd peetäs hindä keelest tõistmuudu kiilt õkva seto keeles, tegeligult ommaq keelevaihõq ka võro keele seen küländ suurõq.
Kanepi kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Kanepi kihlkunna
kiil olõ-iq sukugiq ütesugumanõ. Hummogu puul
Võro-Tarto suurtiid
om taa kiil küländ põlva keele muudu. A
Valg'järve
ja
Pikäjärve
inemiisi jutun lätt jo võro kiil tarto keelegaq segi. Kõgõ inämb esiqmuudu kanepi kiilt või kuuldaq kihlkunna keskkotsil
Jõksi
ja
Piigandi
kandin.
Kõnõldas, et ku Tartomaa miis ütel'
kesi
(võro keelen
kesv
vai
kesev
), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ
-tähe mano ja sai
kesiv
. Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq
adur
sõbur
põdur
nõgul
ja
nagul
. Muial üteldäs inämbüisi
adõr
sõbõr
põdõr
nõgõl
nagõl
Urvastõ kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Urvastõ kihlkunna
esiq kantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas
-d. Siin om sõnno
naarahtamma
ja
röögähüs
asõmõl hoopis
naaratamma
ja
röögäüs
Koigu
kandin om esikiq sõna algusõ
peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs
ää
ain
ja
elü
. Terven kihlkunnan käüdäs
külän
ja
mõtsan
, a mitte
küläh
ja
mõtsah
. A
Vana
- ja
Vahtsõ-Antsla
puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu, et käve
küläl
ja oll'
obõsõgõ mõtsal
. Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq
Harglõn
ja
Karulan
kodu
talu
ja
elu
. A
Kärgula
ja
Sõmmõrpalo
nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe
kodo
talo
elo
ragoma
Karula kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Karula kihlkunnast
ommaq aost aigu sõaq üle käünüq. Tühje kotussidõ pääle ommaq tulnuq naabriq
lätläseq
ja
mulgiq
üten uma keelegaq.
Mulgi keele
mõotusõq andvaq Karula kihlkunna keelen kimmähe tundaq.
Harglõ kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Harglõ kihlkunna
kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all
Koikkülä
ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, mink seen om joba hulga
tarto
ja mulgi keele mõotust. A
Mõnistõ
kandin om kiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq
iihn
tüühn
lubahamma
pagõhõsõq
segähüs
hõbõhõt
Rõugõ kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Rõugõ kihlkund
om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt,
Haani
Saalussõ
ja
Kasaritsa
kandin kõnõldas sakõstõ niguq
Vahtsõliinan
illos
taloh
kotoh
Rõugõhe
kavvõmbahe
. Õdagu puul Rõugõt niguq
Sännän
Krabil
ja
Varstun
lätt rahva kiil inämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis
illus
talun
kotun
Rõugõlõ
kavvõmbalõ
. Haani ja
Rõugõ
kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna
hn
-lõppu. Üteldäs
kotohn
vai
kotuhn
Räpinä kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Vanal mõisaaol oll' elo
Räpinä kihlkunna
mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq
Peipsi
taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om
sõna lõpun (
murõh
hamõh
) ja
he
-lõpp (
paossihe
ilosahe
). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen
-d, tuu om esikiq sõnamoodõn niguq
olnoq
kor'atoq
haukoq
. Räpinä keelen või ollaq
sõna lõpun:
tüühö
sündö
värmittö
. Muial Võromaal üteldäs, et
lehm süü hainaq ärq
. A Räpinä keelen olõssi tuu:
lehem sööse haan'aq ärq.
Vahtsõliina kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Vahtsõliina kihlkunna
inemiisi kiil om olnuq peris vanaperäline. Suurõmbaq kotusõq olliq kavvõn ja eleti küländ umaette. Vahtsõmb keelemuud ei olõq tan vanna kiilt kukkivõrra mõotanuq. Vahtsõliina keelen pruugitas näütüses esiqerälidselt hulga
-d. Seo kandi vanan keelen ommaq viil alalõ sääntseq sõnamooduq niguq
magahamma
halõhus
varahappa
helehehe
saisahutma
hürmähütmä
. Nuuq ommaq muial Võromaal jo inämbüisi häönüq. Muial puul üteldäs sakõstõ
mõtsan
koton
ja
pähäq
. A siin veeren oldas iks väega kimmähe
mõtsah
ja
kotoh
ni müts pandas
päähä
Põlva kihlkunna keelest
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Ka
Põlva kihlkunda
om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ
hago, haud, hädä
; sõna lõpu
herneh, terveh
. Põlva kihlkunnan üteldäs ka
maaha
ja
päähä
, mitte eesti keele muudu
maha
ja
pähe.
Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi)
timä
sööse
ja
jääse
, mitte nigu muial Võromaal
timä süü
ja
timä jääs.
Kiräviis
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Võro kiilt, nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga.
Võro tähistü: А B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž ´
Võro kiräviien
tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle, ku eesti keelen. Täht
märk
kurgupeethellü
, midä kutsutas ka kakkõhelüs, nt
maaq, piniq
. Osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda.
või märkiq korgõt
-d, (
vabahellü
, miä om väega lähkü
vinne
-lõ ja
poola
-lõ). 2005. aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu
-tähega. Kaldüläkoma ehk akuudiga (´), a praktikan tuu asõmal sakõstõ ka hariligu üläkoma ehk apostroofiga (') märgitäs
peethelle
pehmehüst
jne.
Keeleoppus
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Helüoppus
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Vabahelüq
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Ede-
Taga-
Ümärdämäldä
Ümärdedüq
Ümärdämäldä
Ümärdedüq
Korgõq
(y)
Keskmädseq
Madalaq
Võro keelen om
vabahelle kokkokõla
, miä om umanõ pall'odõlõ soomõ-ugri keelile, a midä olõ-õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen.
Peethelüq
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Huul-
Huul-
hammas-
Hamba-
tagodsõ-
Ede-
suulae-
Taga-
suulae-
Kurgu-
Täüspeet-
p p'
t t'
k k'
Täüs-hõõrd-
ts ts'
Nõna-
m m'
n n'
(ŋ ŋ')
Hõõrd-
f f', v v'
s s'
h h'
Keeleveere-
l l'
Värrin-
r r'
Kõik võro keele peethelüq (päält
ja
) võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq.
Kakkõhelü
om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü, miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi, nt
maa
(üts) ja
maaq
(mitu).
Käändmine
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Võro keelen om 13 käänüst ja päält naidõ viil mõnõq, midä pruugitas veidemb.
Vabahelükokkokõla peräst om mitmil võro keele käänüselõpõl kats esiqsugust varianti, nii ede-, ku tagapoolinõ. Järgmädsen tabõlin ommaq nuuq tähüstedüq suurõ tähega, miä näütäs keeletiidüse traditsioonin mõlõmbat, nt
-le / -lõ (-lE), -ldäq / -ldaq (-ldAq)
Võro keele käänüsseq ja naidõ lõpuq
Käänüs
Ütsüs
Lõpp
Mitmus
Lõpp
Keeleoppuslidsõq käänüsseq
nimekäänüs
elläi
eläjä
umakäänüs
eläjä
eläj
de
-i,
o, -E, -tE
, -
dE
, -
idE
, -
ije
, -
isi
-idsi
osakäänüs
eläjä+t
-t
, -
, -
tt
, -
dA
eläj+
it
, -
(i)id
, -
sit
, -
, -
, -
, -
, -
isi
, -
idsi
, -
iE
Kotusõkäänüsseq
sissekäänüs
eläjä
he
he
-tE
, -
dE, -htE, -hE
-hA
-hU
, -
ho
eläj
he
he
-tE
, -
dE, -htE, -hE
-hA
-hU
, -
ho
seenkäänüs
eläjä
n,
h,
hn
eläj
-h
, -
hn
seestkäänüs
eläjä
st
st
eläj
st
st
päälekäänüs
eläjä+le
le
-lle
eläj
le
le
-lle
päälkäänüs
eläjä+l
eläj
päältkäänüs
eläjä
lt
lt
ejäj
lt
lt
Tõsõq käänüsseq
saajakäänüs
eläjä
-st
eläj
s,
st
piirikäänüs
eläjä
niq
niq
eläj
niq
niq
ilmakäänüs
eläjä
ldäq
ldAq
-ttAq, -dAq
eläj
ldäq
ldAq
-ttAq, -dAq
ütenkäänüs
eläjä
gaq
gaq
eläj+i
de
gaq
gaq
-dEgaq, -tEgaq, -isigaq, -idsigaq
Sakõstõ pruugitas kotusõkäänüsse asõmõl tagasõnna, nt
eläjän ~ eläjä seen
eläjäle ~ eläjä pääle
eläjäl ~ eläjä
pääl
eläjä käen
jne.
Keelenäüdüs
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Miä eräldäs võro, eesti ja soomõ kiilt?
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Võro ja eesti keele edimäne suur vaih um tuu, et võro keelen, nigu ka soomõ keelen, om olõman
vabahelle kokkokõla
, midä täämbädse päävä eesti keelen olõ-õi, võrdõlõq näütüses:
Eesti
Võro
Soomõ
küla
kül
kyl
küsinud
küs
kys
hõbedane
hõb
hopeinen
Mõnõq esiqmuudu joonõq võro keele mooduoppusõn ommaq väega vanaq. Sääntside näütüses või tuvvaq tegosõna olõvigu kolmanda käänüse, miä või ollaq kas
-lõpuga vai ilma lõpulda:
Eesti
Võro
Soomõ
kirjuta
kirota
kirjoitta
anna
and
anta
Tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või
õdagumeresoomõ kiili
hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ
kar'ala keelin
Võro keelen või eitüssõna vai eitüsjakk tullaq päält tegosõnna ja eitüse minevikku andas edesi umaette minevigu eitüssõnaga
es
vai jakuga
-s
Eesti
Võro
Soomõ
sa
ei
anna
saq anna-
aiq
sinä
et
anna
ma
ei
tule
maq tulõ-
õiq
minä
en
tule
sa
ei
andnud
saq anna-
as
sinä
et
antanut
ma
ei
tulnud
maq tulõ-
õs
minä
en
tullut
Võro keele esiqmuudu ja eesti keelest tõistmuudu sõnavara tulõ vällä jo kõgõ egäpäävätsempi sõnno man. Tuu man ommaq pall'oq võro keele sõnaq lähkümbäq soomõ ku eesti keelele:
Eesti
Võro
Soomõ
punane
verrev
punainen
soe
lämmi
lämmin
jahe
oigõ
haalea
õde
sõsar
sisar
uus
vahtsõnõ
uusi
koer
pini
koira
pöial
päss
peukalo
pesema
mõskma
pestä
tänavu
timahavva
tänä vuonna
hunt
susi
susi
mäger
kähr
mäyrä
laupäev
puulpäiv
lauantai
surema
kuulma
kuolla
sõstar
hõrak
herukka
kask
kõiv
koivu
nutma
ikma
itkeä
märkama
rõbahtama
huomata
Arvsõnaq
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
10
11
20
100
1000
ütś
katś
kolm
nelli
viiś
kuuś
säidse
katõssa
ütessä
kümme
ütśtõist
katśkümmend
sada
tuhat
Võro arvsõnno kotsilõ kq lähkümbähe tast (Võro-eesti-võro võrgosõnaraamadu arvsõnno päätüküst).
Eränäütäjäq asõsõnaq
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Ütsüs
Mitmus
1.
mina ~ ma(q)
mi(iq)
2.
sina ~ sa(q)
ti(iq)
3.
timä ~ tä(ä)
nimäq ~ nä(äq)
Küsüsõnno
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
miä
kiä
kuis
ku pall'o
kon
kohe
kuna
määne
mis
mille
minktarbis
Kaeq ka
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Võro kiräkiil
Võro kiräviis
Võro keele murdõq
Võro-eesti sõnaraamat
Võrokeeline Vikipeediä
Lõunõeesti kiil
Lõunõeesti kiräkiil
Ugandi kiil
Seto kiil
Tarto kiil
Mulgi kiil
Eesti kiil
Soomõ kiil
Wikipedia:Vahtsõq sõnaq võro keelen
Lätteq
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Statistikaamet
[1]
Statistikaamet
[2]
Kirändüs
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
Sulev Iva (2002): Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
Hella Keem (1997):
Võru keel
. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts. Tallinn.
Kuiss vanal Võromaal eleti.
Toim. Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI).
Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39-56). Võro Instituut'. Võro.
Välislingiq
toimõndaq
toimõndaq lätteteksti
Võro Instituut
Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus
Võrokeeline aoleht "Uma Leht"
Võro keelest Eesti Piirkundliidsi ja Vähämbüskiili Liido lehe pääl
Eesti Keele Instituudi teedüskogo Linguae: Maailma keeled, kirjad ja rahvad
Helünäüdüs võro keelest, muinasjutt
Video võro kiilt kõnõlõvast tütrigust
Video võrokiilside arvsõnno, tähtsämbide fraasõ ja näüdüstekstiga
Võrokeelitside puutriprogrammõ kodolehekülg
Inglüse-võro puutriterminide sõnastu
Õdagumeresoomõ kiili sõnavaravõrrõlust näütäv Swadeshi nimekiri
Võrokeelidseq joonisfilmiq
Lasteka
portaalist
Meediän
"Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"
ERR uudisõq, 22. põimukuu päiv 2009
Sulev Iva,
Helen Plado
"Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"
ERR Novaator, 10. märtekuu päiv 2016
Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ
soomõ
kveeni
meä
),
kar'ala
livviko
tverikar'ala
),
lüüdi
vepsä
ingerikar'ala
vad'a
kreevini
),
eesti
lõunõeesti
mulgi
tarto
võro
lutsi
),
seto
kraasna
),
leivu
),
liivi
Saami
lõunõsaami
uumajasaami
piitimesaami
luulõsaami
põh'asaami
akkalasaami
inarisaami
koltasaami
kildinisaami
tur'asaami
Mordva
ersä
moksa
Mari
niidümari
mäemari
Permi
permikomi
komi
urdmurdi
Ugri
handi
mansi
ungari
Samojeedi
eenedsi
kamassi
matori
neenedsi
nganassaani
sölkupi
Seon artiklin om tarvitõt teosõ "
Võromaa kodolugu
" matõrjaalõ.
Vällä otsit teedüskogost "
Katõgooria
Võro kiil
Võro kiil
Vahtsõ teema ülespandminõ